Mine sisu juurde

Alitus

Vikipedii-späi
Alitus
Alytus
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Litvanma
Eläjiden lugu (2016) 54,437 ristitud
Pind 48 km²
Alitus Alytus
Pämez' Vitautas Grigaravičus
(2015—)
Telefonkod +370−315
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Alitus (litv.: Alytus) om lidn Litvanman suves. Se om Alitusan statistižen agjan keskuz.

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1377 kuti Aliten-lidnuz puspäi. Ezimeletaden, om nimitadud Nemanan ližajogen mödhe, kudamban nimi Alitupis (litv.: Alytupis) nügüd'aigan. Stefan Batorii-kunigaz andoi torguindoiktusid da lidnan statusad vspäi 1581.

Vl 1890 lidnuz om saudud lidnas varmitamha Venäman imperijan päivlaskmašt röunad.

Alitusan ižandusen sarakod oma himine («Alytaus chemija», kodihimii), specialižen stöklan, stökolplastikmülütimiden i iknoiden tehmine, elektrotehnine sarak (kabeläntegim, «Snaige»-vilugoitimiden tegim), kebn tegimišt («Alytaus tekstilė»-tekstil'edheotand, sobiden omblend), meblin pästandan severz'-se edheotandoid, sömtegimišt (alkogoližiden jomiden «Alita»-kompanii), sötken živatoiden täht järed tegim radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Nämunas-jogen randoil, 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vil'nüshasai om 105 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaine järed lidn om Kaunas 65 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +6,4 C°, heinkun-elokun +16,7 C°, vilukun −5 C°. Paneb sadegid 634 mm vodes, vähemba uhokus-keväz'kus (63 mm pordos).

Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 59 964 ristitud, litvalaižed otiba 96,9 % heiden keskes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 73 015 eläjad vl 1989.

«Alytus Arena»-basketbolstadion om saudud lidnas vl 1977, rekonstruiruidud vl 2010. Molembiden sodoiden Afganistanas veteranoiden muzei, saven muzei, kaks' kodirandantedištandmuzejad i kaks' memoriališt muzejad oma Alitusas. Tomatiden mujahtusen festival' oleleb lidnas joga vodel. Evropine bonsain ozutelend oleskeleb vozidme.



Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs)