Liana Isakadze

Liana Issakadze (gruusia keeles ლიანა ისაკაძე; 2. august 1946 Thbilisi – 5. juuli 2024 Thbilisi) oli Nõukogude Liidu ja Gruusia viiuldaja, dirigent, pedagoog, NSV Liidu rahvakunstnik (1988), Gruusia riiklike preemiate laureaat (1979, 1983, 2002).

Muusikalise alghariduse omandas ta Thbilisi Kesklinna Muusikakoolis. 9-aastaselt esines ta sümfooniaorkestriga ja 10-aastaselt toimus tema esimene soolokontsert. 12-aastaselt pälvis ta Taga-Kaukaasia viiulikonkursil I preemia. 14-aastaselt sai temast üleliidulise lavamuusikute konkursi laureaat (teine ​​auhind, Moskva, 1961).

1968. aastal lõpetas Issakadze Moskva konservatooriumi, õppides David Oistrahhi juures viiulit ja 1970. aastal aspirantuuri tema juhendamisel.

Õpingute ajal osales Issakadze rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas M. Longi ja J. Thibault’ nimelisel rahvusvahelisel konkursil (I preemia, Pariis, 1965), J. Sibeliuse nimelisel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil (I preemia, Helsingi, 1970), samuti P. Tšaikovski nimelisel rahvusvahelisel konkursil (kolmas auhind, Moskva, 1970).

Aastatel 1970–1994 oli ta Moskva Filharmoonia solist.

Aastatel 1964–1981 mängis Issakadze A. Stradivariuse viiulit, mille andis talle erandkorras Moskva Riiklik Muusikariistade Kogu. Alates 1990. aastate keskpaigast on ta mänginud 1678. aastal valmistatud A. Guarneri viiulit.

Alates 1981. aastast juhtis Issakadze 15 aastat kunstiline juhi ja peadirigendina Gruusia Kammerorkestrit. 1990. aastal kolis ta Gruusia majanduse raske olukorra tõttu Saksamaale, Ingolstadti linna. 1992. aastal asutas ta Ingolstadtis D. Oistrahhi nimelise keelpillide akadeemia.

Alates 1965. aastast on Issakadze tuuritanud välismaal nii solistina ja dirigendina kui ka kammeransamblite koosseisus. Ta on esinenud suuremates kontserdisaalides – Carnegie Hall New Yorgis (1995), La Scala Milanos (1996), Concertgebouw Amsterdamis (1996–1997), Pleyel Hallis Pariisis (1996) koos Moskva Riikliku Sümfooniaorkestriga (1997–1998), Münchenis (1996–1997), Tokyo City Sümfooniaorkestriga (2001), Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestriga; osalenud rahvusvahelistel muusikafestivalidel Locarnos Belgia Kuningliku Sümfooniaorkestriga (1997), Strasbourgis Helsingis (1997), P. Casalsi festivalidel Cannes'is (1997) ja I. Pogorelichi festivalidel (1997), "Muusikud teevad nalja" (Moskva), “Öised serenaadid” (Pitsunda), kunstifestivalil Gruusias (Borjomi), kammermuusika festivalil (Aichshtet) jt.

Issakadze on juhatanud paljusid kammerorkestreid Euroopas, aga ka Malmö Sümfooniaorkestrit, Stockholmi Filharmooniaorkestrit, Berliini Filharmooniaorkestrit, Praha Filharmooniaorkestrit ja Rooma Linnaorkestrit. Tal on olnud arvukalt salvestusi televisioonis, raadios ja CD-del. Viinud läbi meistrikursusi Salzburgis ja Viinis.

2009. aastal moodustas Issakadze Saksamaa välisministeeriumi algatusel Kagu-Euroopa noortest muusikutest koosneva kammerorkestri.

Ta on olnud ka NSV Liidu rahvasaadik (1989–1991).

Alates 1990. aastate algusest elas ta Saksamaal ja Prantsusmaal.

Ta suri 5. juulil 2024 77-aastaselt.

• Gruusia NSV teeneline kunstnik (1970)
• Gruusia NSV rahvakunstnik (1974)
• NSV Liidu rahvakunstnik (1988)
• Paliashvili nimeline Gruusia NSV riiklik preemia (1979)
• Rustaveli nimeline Gruusia NSV riiklik preemia (1983)
• Gruusia riiklik auhind (2002)
• Aumärgi orden (1971)
• Pariisi raekoja medal (2005)
• Gruusia aukodanik (2016).