Mine sisu juurde

Langekare

Allikas: Vikipeedia
Langekare
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 48′ 16,8″ N, 23° 8′ 30,3″ E
Pindala 0,9 ha[1]
Rannajoone pikkus 540 m
Kõrgeim koht
2,5 m üle merepinna

Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres. Langekare kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Langekare sihtkaitsevööndisse.

Saart on 1770 mainitud kui Langokari ja 1855 Langekarre.[2]

Langekare asub Hiiumaast kagus ja Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.

Saar paikneb merest välja ulatuval paekivist aluspõhjal.

Langekare on pindalalt sama suur kui Hanerahu ning sarnaneb mõnevõrra sellega taimestiku ja klibuse ranna poolest.

1999. aasta seisuga oli Langekarelt leitud 51 liiki soontaimi.[3] Muuhulgas kasvavad saarel harilik türnpuu, mage sõstar, koer-kibuvits, põldmurakas, harilik pihlakas, harilik lodjapuu, koirohi, merikapsas, kõrvenõges.

2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki, kusjuures lisandusid rihu-peenlook, roog-aruhein ja valge pusurohi.[4] 2007. aastal on märgitud esmakordse leiuna valget pusurohtu (leitud ka 2004), longus põisrohtu ja humallutserni.[5] Viimane liik loeti uueks ka 2008. aastal, mil lisandusid kaks liiki, harilik nõiahammas ja humallutsern.[6] Arvestades seda, et mõned taimed on välja toodud uutena mitmel aastal ning 2005. ega 2006. aastal loendust ei toimunud, on Langekare soontaimede nimestikus 57 liiki.

Samblaid Langekarel ei leidu.[7]

2004. aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki.[8]

Eraldatuse tõttu on Langekare hea pesitsuspaik lindudele. 2002. aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane,[9] kes on mitmed linnu- ja taimeliigid (näiteks kõik samblad) välja tõrjunud.

Linnud sulgivad sageli saare ümber meres, eriti Langekare ja Kõverlaiu vahel. Kohatud on näiteks 2002. aastal 700 sõtkast, kühmnokk-luikesid[10] ning 2003. aastal 120 hallhane.[11]

Ükski imetaja saarel püsivalt ei ela. Talviti külastavad kõiki Hiiumaa laide näiteks kährikud ja rebased. Saare ümber meres võib kohata hall- ja viigerhülgeid.

Inimtegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Laiul on lubatud viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni, teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel.

  1. Langekare Eesti looduse infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010.
  3. Elle Roosaluste (1999). "Langekare soontaimede nimestik" (PDF). PDF-fail. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 31. jaanuaril 2004.
  4. Elle Roosaluste (2004). "Langekare soontaimede nimestik". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
  5. Elle Roosaluste. "Väinamere põhjaosa 2007. aasta mereekspeditsiooni aruanne". DOC-fail.[alaline kõdulink]
  6. Elle Roosaluste. "2008. aasta mereekspeditsiooni aruanne: taimed ja elupaigad". DOC-fail.[alaline kõdulink]
  7. Loore Ehrlich. "2004. aasta ekspeditsiooni sammalde aruanne". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
  8. Inga Jüriado, Ave Suija (2004). "Väinamere laidude lihhenofloora (liikide nimestik)". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
  9. Andres Miller (24. november 2004). "Aruanne ekspeditsiooni teostamise kohta 2004. a Väinamere põhjaosa väikesaartele ja merealadele". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
  10. Aivar Leito, Tiit Leito. "2002. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.
  11. Aivar Leito, Tiit Leito. "2003. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". DOC-fail. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 8. jaanuaril 2009.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]