1869

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1869. aasta (MDCCCLXIX) oli 19. sajandi 69. aasta.

• Selle aasta esimesel poolaastal oli eriti Eestimaa kubermangus suur näljahäda^[1]. Kõige halvem oli seis Läänemaal^[1].
• 2.-3. veebruari öösel toimus Tallinna rannikul maavärin
• 22. märts (vkj 10. märts) – Vene keisririigi senati ukaasiga määrati, et kroonutalupoegadel oli õigus oma rendikohta eluaeg kasutada, seda pärandada ja seda päriseks osta^[1].
• Maikuus ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamat"^[1].
• Maikuus alustati Balti raudtee ehitust^[1].
• 30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) – Tartus toimus Johann Voldemar Jannseni ja Aleksander Kunileiu juhtimisel I üldlaulupidu^[1].
• 28. august (vkj 16. august) – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks^[1].
• Suvel olid ilmad jahedad ja viljasaak osutus rahuldavaks või heaks ja nälga polnud enam karta^[1].
• 28. oktoober (vkj 16. oktoober) – asutati Viljandi laulu- ja mänguselts Koit^[1].
• Suvel alustati Tallinna–Peterburi raudtee (ühtlasi Balti Raudtee) rajamist.
• Alustati Balti raudtee Raudteede peatehaste ehitamist Tallinna Kopli ja Telliskivi tänava nurgale.
• 2. detsember (vkj 20. november) – esimene vedur sõidab Tallinna sadamast Balti jaamani^[1].
• Suure näljahäda tõttu aasta esimesel poolel, sündis Eestimaa kubermangus sel aastal 9315 ja suri 14 324 inimest, seega iive oli –15,5%^[1]. See aasta on ka üks suurema suremusega aastaid 18.–19. sajandit vaadates^[1].
• Talurahva rekonversiooni luteri usku püüti Lõuna-Eestis takistada 6 kroonumõisa maa jagamisega õigeusku tulnutele^[1].

• Otago Ülikool on asutatud.
• 1. juuni – Thomas Alva Edison sai oma esimese patendi, elektrilise hääletusmasina kohta.
• 8. juuni – Chicago leiutaja Yves W. McGaffey patenteeris oma "pühkimismasina", mis oli põhimõtteliselt maailma esimene tolmuimeja.
• 12. juuli – Napoleon III võttis Prantsusmaal kasutusele parlamentaarse süsteemi.
• 15. juuli – Hippolyte Mege Mouris patenteeris Prantsusmaal margariini.
• 4. november – Ilmus Briti teadusajakirja Nature esimene number.
• 8. detsember – toimus Vatikani I kirikukogu avaistung.

• 10. jaanuar – Grigori Rasputin
• 18. märts – Neville Chamberlain, Suurbritannia peaminister
• 26. veebruar – Nadežda Krupskaja
• 11. aprill – Gustav Vigeland, norra skulptor
• 21. aprill – Hauk Aabel, norra filmi- ja teatrinäitleja
• 2. juuli – Hjalmar Söderberg, rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
• 26. juuli – Martin Andersen Nexø, taani kirjanik
• 2. oktoober – Mahatma Gandhi
• 22. november – André Gide
• 31. detsember – Henri Matisse, maalikunstnik

• 28. veebruar – Alphonse de Lamartine, prantsuse luuletaja
• 8. märts – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
• 8. oktoober – Franklin Pierce, USA 14. president 1853–1857
• 23. oktoober – Charles Augustin Sainte-Beuve, prantsuse kirjanik
• 26. november – Albert, Schwarzburg-Rudolstadti vürst